Suitsusaun ja saunarituaalid
Suitsusauna kütmine, vihtade tegemine, saunas leilivõtmine ja terviseparandamine on meie talu tavapärase eluringi osaks
Tagavälja talu suitsusaun
Suitsusaun on Eesti rahvakultuuri sügavalt juurdunud osa, mille ajalugu ulatub tagasi sajandite taha ja see on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, et toetada traditsioonide kestmist.
Tagavälja talu suitsusaun on ehitatud Lõuna-Eesti meistrite poolt, kasutades traditsioonilisi materjale: seinad on kuusepalkidest ja lavalaudadeks on valitud haab. Suitsusaunal on kaks tuba – eesruum ja leiliruum, kus mõlemasse mahub korraga 4-6 inimest. Leil on nii mõnus, et sa ei taha sealt välja tullagi! Ja kui leil hakkab liiga kuumaks minema, saad vahepeal end õues jahutada.
Suitsusaun tuleb kütte panna juba hommikul kell kaheksa, siis saab viie paiku saunamõnusid nautida. Nagu õiges suitsusaunas, köetakse avatud koldes ja suits väljub läbi laes oleva avause. Enne lavale minekut tuleb saun korralikult tuulutada. Kõva leili jagub vihtlejatele vähemalt 3-5 tunniks. Higistama ajab suitsusaun korralikult, kuigi leil on mahe ega kõrveta. Loe lisaks Maalehest: Suitsusaun küürib puhtaks nii ihu kui hinge.
Suitsusauna soovist palume teada anda vähemalt 24 tundi ette e-kirja teel info@tagavalja.eu või telefoni teel +372 58 106 817
Suitsusauna rituaali tutvustus
Saunarituaal on Tagavälja talu saunamehe poolt juhendatud saunaskäik. Saunamees tutvustab teile eestlaste saunakultuuri, räägib sauna kasutamisest ja olulistest tavadest ning kommetest.
Ajal, mil puudel on lehed rohelised, tehakse enne sauna värsked vihad koos, seejuures jagab saunamees oma nippe ja oskusi viha tegemiseks.
Saunarituaal koosneb kolmest saunaskäigu ringist.
Esimeses ringis harjutakse sauna kliimaga, kus saunamees juhendab teid samm-sammult, õpetades, kuidas saunas olla ja mida teha, et see oleks võimalikult nauditav ja kasulik teie tervisele.
Teises ringis visatakse juba leili ja räägitakse puhastamisest ning sauna mõjust tervisele, kasutades Tagavälja talu saunasoola või puutuhka, millel on sügavpuhastav toime.
Kolmandas ringis juhendab saunamees vihtlemist, näidates seda ühe inimese peal teistele ette ja seejärel saavad kõik ise proovida vihtlemise kunsti ja mõnu. Peale vihtlemise ringi ja väljas pikutamist jätab saunamees saunatajad omapead sauna, kus on võimalus toita veel oma nahka meega ja nautida saunapuhastust ning ajatut olekut, mida saun alati pakub.
Saunamees rõhutab, et pärast saunarituaali ei ole tarvis end seebiga enam üle pesta, kuna puutuha või soola kasutamine puhastab nahka ja meega määrimine toidab seda nagu niisutav kreem. Lõpetuseks võib ennast aga üle loputada taimetõmmise või vihaleotuse veega, mis rahustab nahka ja jätab selle siidjalt pehmeks.
Kui soovid veelgi mõnusamat kogemust, siis eraldi saab tellida:
- VIHTLEMINE 30 minutit – hind 40€
- KÜMBLUSTÜNN – hind 20€ kütmata, 60€ köetud suvel/ 80€ köetud talvel
Mis on suitsusaun?
Suitsusaun on traditsiooniline eesti saun, kus on käidud aastasadu. Suitsusaunal on tähtis osa meie pärandkultuuris. Sündimisest surmani leidsid inimelu iseäralikud sündmused aset saunas. Saun oli püha koht, seal ei võinud niisama tühja juttu ajada, kurja nimetamisest rääkimata. Valgusallikana kasutatakse pimedal ajal peamiselt küünlaid ja õlilampe. Vanarahva arvates tuleb vihtlemist alustada jalast või isegi talla alt: see on tervisele kõige parem. Alles siis, kui jalad viheldud, võib asuda ülejäänud keha kallale. Suurt pesemist pole suitsusaunades olnud, ennekõike oli tähtis leil ja vihtlemine. Seejärel kasteti end vette või valati leige veega üle.
Juba iidsest ajast on saun mänginud suurt osa eestlaste, eriti maarahva elus. Nii räägitakse saunast paljudes eesti muistendites, vanasõnades ning ka rahvaeeposes “Kalevipoeg”. Oli ju vanadel eestlastel püha hiie kõrval saun väga austatud paik. Saun ei olnud ainult ihuharimise koht, saun aitas pehmitada raskest tööst vaevatud lihaseid ja paraneda tõbedest ning oli seega raviasutuseks. Enamasti sündis inimene saunas, sageli saadeti ta sealt ka viimsele teekonnale.
- Saun on vaese inimese tohter
- Sauna peeti vanasti pühaks, seal ei tehtud midagi halba — kardeti, et siis halvategija haigestub
- Saun oli püha paik — seal sündisid lapsed, haiged viidi sinna terveks saama
- Saunasoe on enam kui kõhutäis süüa
- Saunaleil — see on siin maailmas tõbise keha ja hinge kõige parem rohi
- Saunaleil on parem kui soe sai
- Saunaleili ega vett ei pea kellelegi keelama, sest neist andjatel puudust ei tule
- Mitte kusagil mujal ei teki nii palju häid tundeid ja mõtteid kui saunalaval
- Päev magamist ja saunaskäik on vennad
- Ennem õhtu söömata kui saunas käimata
- Vanad saunad olid kõik suitsusaunad — suits tuli kerise poolt sisse. See saun tegi terveks ja tugevaks.
Kel suitsusauna maik ja tunne teada, see tema väärtusi niisama lihtsalt ei unusta!
Tervislik saun ja vihtlemine
Saunas paraneb ainevahetus, lihased lõdvenevad ning inimene tunneb ennast lõõgastunult. Saun mõjub emotsionaalselt rahustavana ning seepärast sobib see hästi taastumiseks peale väsitavat töönädalat. Meeles tasuks aga pidada seda, et sauna ei ole soovitav külastada täis kõhuga – viimane söögikord peaks olema vähemalt paar tundi tagasi – ning alkoholijoobes. Vastasel juhul võib kuumus südamele liiga koormavalt mõjuda.
Saun sobib ka kõrge vererõhu korral (kuna veresooned laienevad, siis vererõhk langeb), samuti neeruhaigetele. Saun parandab krooniliste nahahaiguste põdejate verevarustust ja lükkab järgmist ägenemist edasi. Saun sobib ka südamehaigetele, kellel pole südamepuudulikkust ning kes ei ole hiljuti põdenud infarkti. Kaugelearenenud südamehaiguste puhul vajab saunaline siiski arsti konsultatsiooni. Saun parandab astmaatikute verevarustust ja viib välja jääkaineid, samuti parandavat saun röga eritumist. Väga hästi aitab saun aga ärrituse ja pingeseisundite puhul.
Vihtlemise alguses peaks esmalt kasutama kasevihta. Kaseviht on mõeldud selleks, et avada poorid ja valmistada organism ette higistamiseks. Tamme vihta kasutatakse lõpus sellepärast, et ta sulgeb poorid. Sauna võib veel võtta kadakaviha, see ergutab vereringet. Ärge unustage vihta enne kasutamist ette valmistada. Kõigepealt asetage viht 5 minutiks kuumavette, pärast hoidke veel 5 minutit külmas vees.
Organismile on kasulik vihtlemisel tekkiv külma ja kuuma õhu vaheldumine. Vihtlemine on massaaž, mis soodustab kudede ainevahetust ja parandab lümfiringet. Igaühele karm kadakaviht ei sobi. Algajale sobib tammeviht, mis on kõige pehmem. Kõige levinum on vahepealne kaseviht. Vihelda võib kogu keha. Hingamisteede haiguste korral tuleks töödelda dekolteepiirkonda, samuti tuleks vihelda pinges lihaseid.
